Kallid ajakirjanikud, siin on minu pressiteade!

Väikeettevõtjatel on tihtipeale arusaamatu kuidas pääseda "õigesse meediasse". Selles blogiartiklis me vaatame veidi lähemalt seda, milline peaks pressiteade välja nägema.

Mis see pressiteade on? See on termin, mis on ajakirjanike ringkonnas üsna kriitilise pilgu all. Miks? Sest ajakirjanikud väidavad tihtipeale, et nad on erapooletud. Pressiteade on aga kiri, mis ütleb: "Vaadake ajakirjanikud, siin on minu suurepärane toode!". See on miski, millest ajakirjanikud püüavad hoiduda. Lisaks peaksite teadma, et (olenevalt uudisteportaali suurusest) ajakirjanike postkast täitub igapäevaselt erinevate pressiteadetega.

7 näpunäidet mida pressiteate puhul teha ja tegemata jätta

1. Kirjutage meeldejääv pealkiri

Esimene asi mida loetakse on pealkiri, sarnaselt e-posti turundusele. Mitte mingil põhjusel ei tohiks kasutada sõnu, nagu "pressiteade", "parim toode" või midagi sarnast lausele "meie toode lahendab teie kõik probleemid". Mõelge enda ettevõtte positsioneerimisele, pole hea mõte enda tooteid liigselt reklaamida. Kirjutage enda kasutajate kogemustest ja rääkige enda ettevõtte lugu. Rääkige probleemist mida teie toode või teenus lahendab. Ajakirjanikele meeldivad isiklikud lood ja see toob meid vihje 2 juurde, nimelt:

2. Lisage enda pressiteatele meeldejääv lugu!

Üleliigsed faktid, lõputud numbrid või uudised, näiteks "Oleme astutatud aastal...". Otse öeldes, lood kus loetletakse eelnevalt toodud fakte, numbreid ja muid tähelepanu hajutavaid tekste, leiavad enda koha ajakirjanike prügikastist. Ajakirjanikele meeldivad lood, mis on emotsionaalsed. Küsige endalt: "Mida ma ise sooviksin mõne teise ettevõtte kohta lugeda?".

Milline võiks lugu välja näha? See sõltub täielikult teie olukorrast. Looge kontrasti. Näide: Asutasin juba tudengina enda esimese ettevõtte ning üsna kiiresti viisin selle pankroti äärele. Täna olen ma juhataja suure ettevõtte osakonnas X. Kontrast loob mitmeid eri tahke, näidates erinevusi ja teie õppimise kulgu minevikust tänapäevani. See on miski, millega on inimestel lihtne samastuda, aga see on ainult üks viis.

3. Kirjutage nagu oleksite ajakirjanik.

Kirjutamise stiil on üks suur viga, mida alustavad ettevõtjad teevad. Tihtipeale kasutatakse lauseid, mis on kui kopeeritud seadustest ja kindlustuspoliisidest. Vältige seaduslikku teksti! Kirjutage nii lihtsalt kui võimalik ja lühilausetega. Kirjutage aktiivsel ja positiivsel toonil, ise samal ajal naeratades. See kõlab veidi imelikult, kuid uskuge, see aitab! Kirjutage terve artikkel valmis. Miks? Ajakirjanikud on tihtipeale alatasutatud, tööga ülekoormatud ning neile on ette antud teatud artiklite määr päevas, mida nad võivad avaldada. Seega ei jää just palju aega faktide uurimiseks ja paranduste tegemiseks. Mida vabamalt ja ajakirjaniku stiilis on teie artikkel kirjutatud, seda rohkem aitate te ajakirjanikku teie artikli avaldamisel.

4. Kirjutage korrektselt!

Siia ei olegi palju lisada - kirjavigu ei tohiks olla. Pressiteadet tuleks lasta lugeda tervel teie meeskonnal. Kui aga töötate üksi, siis küsige teistelt vabakutselistelt, sõpradelt või isegi Facebooki gruppidelt.

5. Hoidke ühtset joont

"Me olime samuti sellel kohtumisel ja kohtusime selle investoriga jne jne jne..." - haigutus! Pressiteade peaks olema struktrueetitud kujul ja see pruugi olla kõigile lihtne, seepärast anname teile üldise mudeli kuidas ühtset joont hoida. Struktuur sõltub loomulikult ka sellest, milline on teie ettevõtte lugu. Näiteks, kui soovite teavitada mingist sündmusest, siis alustage punktidest mis seonduvad ka selle sündmusega. Läbige tüüpilisemad küsimused: Millal? Kus? Miks? Kuidas? Kes?

Igal juhul peaks teie pressiteade sisaldama 3-4 kokkuvõtet, mis sisaldavad põhiinformatsiooni teie loo kohta. Lisage ajakirjanikule ka lühidane kokkuvõte sellest, mis on informatiivne ja emotsionaalselt tähtis. Mõtlen siinkohal kokkuvõtet selle kohta: "Mis tekitaks ajakirjanikus huvi?", "Kuidas teie ettevõte inimesi mõjutatab?", "Mis probleemile üritatakse lahendust leida?" ja "Mis teeb just sinu artikli nii väärtuslikuks, et seda peaks avaldama?". Milleks selline kokkuvõte? Punkt 7 selgitab seda juba lähemalt.

6. Tehke enda lugu ajakirjanikule tähtsaks!

Kuigi päeva lõpuks on just ajakirjanik see nö suuvooder, kes teie loo räägib, ei tohiks ta end sellena tunda. Põhjus on lihtne: ajakirjalikul on õigus kirjutada neutraalseid artikleid, aga mitte reklaamida teie ettevõtet. Seetõttu kirjutage lugu! Aga millise ajakirjaniku poole pöörduda? Valige välja meedia, milles on just teie jaoks sobiv stiil. Näide: Olete teinud selgeks, et teie teenus lahendab teenuste pakkujate digitaliseerumise probleeme. Kirjutage enda lugu kaubandus-, tööstuse- või kommertsajakirjadesse.

Pressiteade ei pea alati olema avalik teadaanne, see võib olla avaldatud ka ajakirjades. Näiteks, kas teie toode on miskit, mis on saadaval ka teie kodulinnas? Kirjutage või helistage enda kodulinna meediasse ja rõhutage, et olete alati soovinud enda kodulinna toetada. Kokkuvõtvalt: esimesena tehke kindlaks milline meedia teile sobib. Järgmiseks, kujundage enda sõnum vastavaks ning tehke need meediakanalitele meeldivaks. Ja lõpuks kirjutage pressiteade või helistage otse (ainult väiksemate uudisteagentuuride puhul) või minge kasvõi ise kohale.

7. Pressiteade PDF-failina või mitte?

Kõik kirjutatuna e-maili või PDF-failina? Mis on teile endale meeldivam? Mida on kergem lugeda? Mis oli enne, kana või muna? Soovitan saata pressiteade PDF-failina. Miks? Sest alati ei ole võimalik emaili kirjutatud teksti õigesti vormistada nii, et seda oleks meelepärane lugeda. Tuleb meeles pidada, et inimesed on visuaalsetest aspektidest mõjutatud. E-mail on siiski vaja kirjutada. Sellest lähemalt nr 5 näpunäites! Koostage enda kokkuvõte e-mailina ja kirjutage midagi sarnast: "Kas see tegi teid uudishimulikuks? Rohkem infot leiate manusest".

Lõpuks veel viimased näpunäited, et te ei unustaks...

  • Teie kontaktandmed: telefoninumber, e-maili aadress, veebilehekülg ja kõige tähtsam: kes te olete?
  • Väga lühidalt ka informatsiooni teie ettevõtte kohta.

Mida teha kui teie artiklit ei avaldatud? Ärge heitke meelt ja proovige korduvalt uuesti!

Kontaktandmed

Keilaniementie 1
02150 ESPOO
SOOME
info@isolta.ee

Isolta on osa Accountor Groupi FMS-tarkvara ärist.

Klienditeenindus

+372 660 0380
info@isolta.ee
E-N: 9-15, R: 9-14

Abimaterjalid